Suursadam asub 10 km Kärdlast kagu-ida pool, praeguse Suuresadama küla maa-alal, Hiiumaa vallas.
Suursadamat mainitakse esmakordselt nimeta sadamakohana 1570. aastast pärineval merekaardil. Nimega on seda mainitud 1593. aastal Sääre sadamana (Serle ham). Seejärel on merekaartidel levinud Djuphamn (rootsi keeles) ning Tiefenhafen (saksa keeles). Suursadam oli tähtis sadam. Seda kinnitab ka tõik, et 1638.aastal loodi sinna tollipunkt. Näiteks 1692. aasta aprillist 1693. aasta jaanuarini käis sadamas 231 laeva ning paati.
Sadam sai peatselt tuntuks mitte ainult rahvusvahelise sadamana , vaid ka kohaliku tööstuskeskusena. Veel enne 16. sajandi lõppu hakati Suursadamas lupja põletama. Lubjaahju mägi on Suursadamas nähtav ka tänapäeval.
1799. aastal kirjutatud aruandes on mainitud tänases Suursadamas säilinud hoonetest aidahoonet, tollimaja (tänane restoran Ungru), hobusetalli (endine köiekoda) ja sepikoda. Sadamas on ehitatud Hioma, Eesti suurim laev 19. sajandi keskel ning ühtlasi esimese Eesti laev, mis purjetas üle ekvaatori.
1952. aastal alustas Suursadamas tegevust Hiiumaa kalakombinaat, 1969. aastal moodustati Hiiumaa ühendkalurikolhoos Hiiu Kalur. Seetõttu võõrustas sadam aastakümneid Hiiumaa Kalurite Päeva, mis tänaseks kolinud Kärdlasse.
Praegu on Suursadam kasutusel laevade remondibaasina. 2001. aastal avas uksed Suursadama mereajalootuba ja eksponaatide väljapanek sadamaaidas. Suursadama ait kuulub arhitektuurimälestisena kaitse alla. 2011. aastal valmis sadama ligidal Suuresadama külas töökoda, milles on võimalik ehitada väikelaevu, praegu ehitatakse seal halulaeva.

Suursadama näol on Eestis tegemist ainulaadse ajaloolise ja nii hästi säilinud sadamakompleksiga. Täna kutsub sadamasse inimesi eelkõige kunagises tollimajas asuv restoran Ungru.